Reede, 1. juuli 2016

REISILE! Lõuna-Poola ja Slovakkia

Tsau tsau!

Juba rohkem, kui natuke aega tagasi jõudsin oma klassiga tagasi põhikooli lõpureisilt. Reisi pikkus oli 5 päeva, millest esimese ja viimase sõitsime ainult bussiga. Reisile tulid kaasa meie kooli kaks kõige toredamat õpetajat. Nad olid väga muhedad ja mõnusad reisikaaslased. Kirjutan, kus me käisime ja jagan oma mõtteid. :)

Esimesel reisimise päeval ehk siis tegelikult reisi teisel (:D) päeval sõitsime Pieniny rahvusparki, kus parvetasime mööda Poola ja Slovakkia piirijõge läbi Dunajeci kanjoni. Vaated olid lummavad, vesi rahulik ja kõigil oli mõnus olemine.





Õhtul pärast õhtusööki läksime Popradi veekeskusesse. Netist vaadates tundus väga huvitav koht, kuid kohalejõudes selgus, et välibassein, kus olid liumäed, oli kinni pandud. Nii et kuskil 2,5 tundi veetsime tavalistes basseinides, kahes basseinis olid ka need seljamaaži asjandused, kuid need ei paku mulle eriti pinget. Minu arvates on isegi Tartu Aura veekeskuse torud huvitavamad, kui need kaks toru, mis seal olid. :D
Selles veekeskuses natuke pettusin, sest hind oli krõbe, kuid kui meeldib ainult liguneda vees, siis päris tore koht.

Netist võetud pilt ka Popradi AquaCity-st

Kolmandal päeval külastasime Belianska karstikivi koopaid. Selleks, et koopasse jõuda, tuli kõigepealt mäest jala üles kõndida. See oli suht väsitav ja ebameeldiv, sest ilm oli väga soe ja meil olid veel joped kaasas, sest koopas oli külm. Midagi ülihuvitavat seal koopas ei olnud, ning mina sinna uuesti ei läheks. Põhimõtteliselt oli iga loodusepoolt tekitatud kujule (mis midagi tuttavat meenutas, näiteks krokodilli) mõeldud välja nimi ja mingi legend. No mina ei tea...kuidagi imelik...Kuid seal nägi maa-aluseid järvi. Seega...

Keskpäeval jõudsime Tatranska Lomnicasse. Seal suundusime kabiintõstukitega Skalnate Plesole (1751m) ja edasi Kõrg-Tatrate kõrguselt teisele mäetipule Lomnicky Stitile (2634m). Täitsa mäetipus olid kahjuks pilved, seega muud peale valge udu eriti ei näinudki. Kuid vaade tõstukite vahepealsetel punktidel oli väga ilus. Panen mõned pildid ka, kuid kahjuks ei näe kaamerasilm seda ilu, mida näeb inimsilm.


Siin olime vahepealsel kõrgusel ja suundusime uuele kabiintõstukile, et sõita mäetippu.

Mäetippu sõitmas peaaegu vertikaalsel trossil :D

Mäetipul udutas või noh, olime pilve sees.



Selline pisike kabiin, kuhu suruti 15  inimest sisse, et sõita Lomnicky Stitile.


Neljandal päeval läksime Wieliczka soolakaevandus - muuseumi. Läbisime 134 meetri sügavusel 20 kaevanduskambrit, mida kaunistasid soolast kunstiteosed. Ostsin endale sealt soolapuu vms, mida olen omale juba ammu tahtnud. Õhtul tegime väikse linnatuuri Krakowis ja käisime söömas. Seda võib küll öelda, et hinnad on Poolas odavad. :D




Minu arust oli reisil tunda ka seda, et me vist oleme tõesti suureks saanud, sest keegi ei kantseldanud enam meid ja me pidime ise hakkama saama. :D Mitte, et selles midagi halba oleks. :D
Reisi peale kokku oli minu meelest rohkem sõitmist, kui nö kohtade külastamist, kuid see tasus ennast ära! Sõitsime Slovakkias bussiga mööda mägiteid, mille läbimine võtab kaks korda rohkem aega kui tavalisel maanteel, kuid samas on vaade imeline.

Kokkuvõttes olen reisiga väga rahul. Kuigi alguses kahtlesin, kas üldse kaasa minna siis hetkel olen õnnelik, et siiski kaasa läksin. Mulle tundub, et reisil olid kõik väga õnnelikus meeleolus, ja ma arvan, et see oli tingitud sellest, et see reis jäi meie klassi viimaseks ühiseks koosviibimiseks ja rohkem me üksteist tihti ei näe.

Ärge mõelge Poolast kui pelgalt läbisõidu riigist, vaid mõelge Poolast kui turismimagnetist. Soovitan teil külastada Lõuna-Poolat ja Slovakkiat ja giidiga on kindlasti huvitavam kui ilma! ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar