Kolmapäev, 15. juuni 2016

Kus ma olnud olen?!

Ja ma tean, mhmm. Olen ikka liiga pikalt blogist eemal olnud, kuid ma ei vabanda, vaid räägin Sulle, mis on vahepeal toimunud ja mis on tulemas! ;)

Minu elu on viimasel ajal ülikiiresti veerenud..

Alustan algusest, ehk siis gümnaasiumisse sissesaamine. (Kindlasti huvitav lugemine neile, kes käisid koolis palju aastaid tagasi - saab võrrelda enda mälestustega) Tartus korraldati sellel aastal (ja edaspidistel aastatel) ühiskatsed. Tartu õpilased (kes soovivad saada valitud koolidesse) peavad läbima neli testi: eesti keel, matemaatika, loodusained ja inglise keel. Iga testi eest saab maksimaalselt 100 punkti. Tartus on viis eestikeelset gümnaasiumi ja ühiskatsetesüsteemis tuli panna neli kooli eelistusjärjekorda. Minu järjekord oli 1. Hugo Treffner; 2. Jaan Poska; 3. Tamme; 4. Kristjan Jaak Peterson. Kui esimesse kooli sinu punktide arvud sobisid, läksid vestlusele. Kui läks halvasti ja punktid polnud piisavad esimese valiku kooli jaoks, pidid ootama järgmise nädalani, et minna teise valiku kooli jne. Minu punktid: eesti 81, mata 93, loodus 70 ja inka 74. Mina olen oma punktidega suhteliselt rahul, sest ma tunnen, et just sellised punkte ma vääriksingi, kui siis ainult eesti keeles oleks võinud natuke paremad tulemused olla. :D Minu punktid olid piisavad ja Treffneri kool kutsus mind vestlusele. Vestlusele sattusin paralleelklassi tüdrukuga, kellel olid täpselt samad punktid, mis mul ja samuti soovisime mõlemad sisse saada reaalsuunda. Õhus oli tunda pinget, sest me ju nö. võitlesime üksteisega kooli koha pärast. Pärast vestlust tundsin end halvasti, sest mulle tundus, et mul ei läinud hästi ja ma olin natuke kurb ja pettunud. Kuid selgus, et ma olin millegi poolest teisest tüdrukust siiski parem, ning mina sain kooli sisse, kuid tema mitte, millest on natuke ka kahju, sest suhtlen temaga päris tihti. Kuna ma sain Treffneri kinnituskirja kätte, siis ma ei hakanud teistesse koolidesse vestlustele minema, sest olin ju juba koolis sees. Ma väga ootan uut kooli, uusi kogemusi ja sõpru, kes mind pärast suve ees ootavad! Ja muidugi rebaste ristimist! :)



Pinge gümnaasiumisse sisse saamise pärast oli juba langenud, kuni jõudis kätte liikumispidu. Nimelt meie koolil on traditsioon korraldada iga aasta Vanemuise teatrisaalis lõbus kavaderohke üritus. Igal klassil on võimalus panna ise kokku kava ja see esitada päris laval nagu päris esinejad. Vanemad saavad osta piletid ja tulla saali on võsukesi vaatama (nagu päris teatris). 1.-4. klassini teeb terve kava õpetaja tervele klassile ja siis on ka ühtsed kostüümid kooli poolt. Alates 5. klassist jääb liikumispeo kava tegemine pigem tüdrukute kätesse, sest 5. klassist peale on poistel ja tüdrukutel kehaline kasvatus eraldi ja nii saavad tüdrukud rahulikult kehalise tunnis kava välja mõelda. Samuti on traditsioon, et iga liikumispeo lõpuks tantsivad 1. ja 9. klass koos kava, mille pealkiri on "Koolilugu". See käib siis nii, et üheksandikud on alguses paaris ja tantsivad valssi ja keerutavad, ning hiljem tulevad pisikesed 1. klassi juntsud meiega tantsima. Mina olen läbinud meie kooli kõik 9 klassi, seega olen mina kaks korda osalenud kooliloo tantsimisel, ühe korra 1.klassis (kahjuks ei mäleta midagi) ja teine kord siis see aasta, juba 9. klassina. Kuidas see aeg niiii kiiresti on lennanud? Seda ei tea kahjuks keegi...

Järgmisena toimus muusikapidu, mis on jällegi meie kooli pikaajaline traditsioon. Meie kool on muusikakallakuga ja seda on näha ka sellest, kui palju erinevaid koore meil on: poistekoor, mudilaskoor, lastekoor, neidudekoor, Siisikese koor ja muidugi orkester. Kõik need koorid ja orkester esitavad oma palasid järge mööda ja ka segamini, sest tihti on mõnel kooril rohkem lugusid esitada kui ainult üks. Ka sinna tulevad vaatama vanemad, kui ilusad ja andekad nende lapsed on. Lapsevanem saab ligidalt uudistada, kuidas orkestriinimesed (nagu mina :D) näppudega pillidel klõbistavad ja näha, kuidas kooride dirigendid püüavad laulvaid lapsi ohjes hoida.

Lisaks tekkis meie koolis 4 aastat tagasi veel üks traditsioon. Nimelt olümpiamängud. See aasta toimusid need juba teist korda ja loodetavasti hakkavad need nüüd toimuma iga nelja aasta tagant. Õpilased jagati riikidesse ja riigid võistlesid omavahel erinevatel aladel, näiteks nagu pushpall, kõievedu, odavise ja hüppenööriga hüppamine. Mind paigutati riiki nimega Indoneesia. Oma riigiga pidime tegema tutvustavad plakatid riigi ja sportlaste kohta, kes selle riigi eest päris olümpiatel on võistelnud. Kui õpilased olid saanud umbes kuu või kaks kõikide riikide plakateid uurida, toimus mälumäng. Kui mälumäng oli poole peal, tõdesime üheskoos, et oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama plakatitel oleva info poole, sest kiire koolielu kõrvalt olid need sootuks unustusse vajunud, ning meie riik ei saanud eriti kõrgeid punkte mälumängust. Niuks. Meie lohutuseks võitsime pushpallis 3. koha, seega ilma auhinnalise kohata me ei jäänud. :)

Juba nädal pärast olümpiat toimus tutipäev. Päev algas meie algklasside klassijuhataja tunniga, kus me meenutasime vanu aegu. Õpetaja näitas armasid videoid ja muljetas, mille kõigiga me hakkama olime saanud, muidugi heas mõttes. :) Sellel päeval istutasime kooli tagaaeda ka päris enda lennu puu, kuhu saame aastate pärast vanu aegu heietama tulla. Issand. :D Kui olime tordi söömise lõpetanud ja oma klassi esindajate nutused kõned kuulanud, hakkas pihta veesõda. Kooli staadionile olid valmis pandud suured tünnid veega. Poisid, kellel olid kaasas ämbrid, hõivasid veevarud, ja kui keegi julges püssi täitma minna, valati see inimene mõnusalt veega üle. Kui kooli juurest oli vesi otsas, suundusime umbes 40 inimesega raekoja platsile, et seal natuke edasi lõbutseda. Raekoja ees läks suuremaks mölluks, sest vesi ei saanud purskkaevust otsa ja oli ka suurem maa-ala, et teiste eest ära joosta. See päev oli väga lõbus ja kui praegu meenutada, hakkan koheselt omaette veidralt naeratama, mis on päris koomiline. Pildil olen mina paremal ja minu väga hea sõber vasakul. Teiselt pildilt on näha, kuidas raekoja purskkaevu ümber vesi ujub tänu meie veesõjale. :D Ups. (Vabandused piltide halva kvaliteedi pärast :D)





Pärast tutipäeva ei läinudki palju aega mööda, kui uksele hakkasid koputama eksamid. Muidugi enne tegime veel proovieksamid, mis läksid keskpäraselt. Eesti keel 5, matemaatika 4 ja bioloogia (valikeksamina) 3. Bioloogia hinde pärast ma isegi ei muretsenud, sest ma ei jõudnud selleks absoluutselt õppida. Päris eksamid läksid paremini: eesti 5, mata 5 ja bio 4. Olen rahul ja valmis põhikooli heade hinnetega lõpetama. Need üheksa aastat on nii  kiiresti veerenud, kuid olen tänulik inimestele, kes on need aastad meeldejäävaks ja toredaks muutnud. :)

Pärast lõpetamist sõidan oma klassiga Slovakkiasse, et veeta koos veel viimased hetked enne laiali minekut. Samuti on vahepealsetel kuudel tulnud uusi ideid ja tooteid, mida tutvustada, kuid pole lihtsalt olnud aega ja viitsimist, et need postitused lõplikult valmis teha ja bloggisse postitada. Pärast Slovakkiast tulekut lähen Tallinasse ja suve lõpu poole ka Statoili tööle. Teades Eesti suve, on mul palju aega, et rahulikult tubastes tingimustes blogipostitusi kirjutada. :D

NB! Avastasin enda jaoks uuesti Ask.fm lehe ja otsustasin selle oma blogiga seostada. Mine kindlasti külasta http://ask.fm/Kaialr ja küsi ükskõik mida! Saad küsida nii anonüümselt kui ka nimega. :)

Lugemisteni! :)