Neljapäev, 14. juuli 2016

Imekreem, mis kaotab poorid. Või siis mitte?

Minu põhikooli lõpetamise päev on juba päris kaugel, kuid tahtsin tuvustada teile toodet, mis mind sellel tähtsal päeval aitas.
Alguses oli plaan, et käin nii juuksuri kui ka meikari juures, kuid jäin aja kinni panemisega nii hiljaks, et samas salongis enam mõlemat protseduuri teha ei saanud (mitme salongi vahel jooksmiseks poleks aega jätkunud). Oleksin jäänud lihtsalt ajahätta enne aktuse algust. Seega ainuke võimalus oli teha ise meik ja vara hommikul minna juuksuri juurde. Milleks või kelleks mul siis ikka selline hunnik meigitarbeid koju on varutud, kui mitte kasutamiseks. :D
Muidugi tegin endale enne lõpetamise päeva ka nö proovimeigi, igaks juhuks. Ja lihtsalt huvi pärast otsisin Youtubest lõpumeigi videosid ja esimene video, mis mulle ette tuli, oli vägagi informatiivne. Ma kahjuks ei leidnud seda videot enam üles, et teiega seda jagada.

Igatahes, videos neiu tutvustas toodet, mis täidab poorid, hoiab nahka kauem matina ja meik püsib nahal kauem. Mul on väga rasune nahk ja ma olen ammu tahtnud toodet, mis hoiaks natukenegi tagasi seda läikimist, mis juba kaks tundi peale meikimist häirima hakkab. Ma siis muidugi kohe kuulasin täpsemalt, mis toote nimi oli ja googeldasin, mida sellest arvatakse, palju erinevatel lehekülgedel maksab jne. Sain oma loodetud tulemused ja hind ei olnudki nii krõbe kui ma arvasin, seega sai see koheselt ostukorvi lisatud. Tellisin toote Eestist (Link), seega saab toote kätte näiteks smartposti kaudu.
Toode ise on TONY MOLY Egg Pore Silky Smooth Balm meigialuskreem, mis on muide toodetud Koreas. Pakend on kuldne muna, mille ülemine pool on kahjuks seest tühi. :D


Kreem on mõnusa "pehme" lõhnaga ja puuderja koostisega. Nahale kandes jääb ka selline puuderjas tunne, kuid üldse mitte nagu krohv. Kuskil 2 minutiga kreem nagu "imendub" nahka ja nahk jääb ülisile ja siidine. Välimuselt nii head tulemust ei anna nagu lingil viimasel pildil, kuid paremaks läheb naha olukord kindlasti. Kreem ei jäta nahale mingit värvust ja minule ei tekitanud see ka mingit ärritust. Mulle tundub, et meik püsib selle kreemiga tõesti paremini peal ja ka rasuseks läheb nahk aeglasemalt.

Pärast
Enne



















Pärast lõpetamist võtsin meiki maha vee ja Norwexi näolappiga (mis võtab isegi veekindla meigi maha) ja imestasin, miks meik korralikult maha ei tule. Mulle meenus see meigialuskreem ja soovitused interneti avarustes, et pärast tuleks see kreem pooridest näoharjaga maha pesta. Proovisin ja töötas, nägu sai meigist ja aluskreemist puhtaks. Iga päev ma seda ei kasutaks, sest ummistab poore ja ma ei usu, et igapäevaselt näohari õrnale nahale hea oleks. Kuid muidu väga väärt toode. Soovitan soojalt!

*not Sponsored

Ilusat suve jätku! :)

Esmaspäev, 11. juuli 2016

Veidrad faktid

Panin kirja mõned natuke naljakad ja natuke veidrad faktid minust. Head lugemist! :)

1) Kui ma nägu Norwexi näolapiga pesen, siis alustan alati paremast põsest ja panen samal ajal vasaku silma kinni. See pole isegi loogiline, sest tegelikult ma peaksin kinni panema just parema silma.

2) Minu tuba on sinine. Me värvisime selle selliseks 2015 aasta suvel, enne seda oli mu tuba üleni roosa (väike printsess olin). Kujundus oli minu mõte, kuid värv mitte. Alguses tahtsin, et mu tuba oleks soepruun, see järel soovisin hoopis must-valget, kuid siis andis ema mõtte värvida tuba hoopis siniseks. Enne seda oli minu lemmik värv lilla (sellel võib olla seos Justin Bieberiga :D), kuid nüüd on mu lemmik värv sinine! Ei tea miks küll. Hetkel otsin oma tuppa igasuguseid lahedaid ja armsaid kodutunnet tekitavaid siniseid kaunistusi ja kujukesi. Kahjuks ei ole eriti midagi leidnud. Kuid hetkel on sellised mõtted peas, et mida vähem seda parem.

3) Mul on voodis kaisukaru, või tegelikult siiski kaisujänku. Ta on mul enamasti uinudes kaisus. :D Magades kaisutan(kallistan?) kaisujänkut tagurpidi, sest tal on pea väiksem ja kõvem kui tagumik ning pehmet ja suurt asja on ju alati parem kallistada, kui väikest ja kõva. Hahaha kirja on seda väga veider panna. :'D

4) Kas te teate seda nippi, et kui sukasilm jooksma hakkab, siis tuleb see küünelakiga üle tõmmata ja "jooksmine" peatub? Olin mina siis võistlusel, kus laval ei tohi midagi valesti olla. Näiteks kostüümielement ei tohi puudu olla võrreldes teistega ja soeng peab kõigil ühesugune olema. Ma arvan, et te juba teate, mis valesti oli. Loomulikult olin ma suutnud oma sukad katki tõmmata, ja kohe korralikult. Algas see ilus auk kohe jala algusest ja see oli umbes 12 cm lai. See küll jäi kostüümi alla peitu, kuid iga liigutusega jooksis see edasi. Mul oli läbipaistev küünelakk kaasas ja hakkasin usinasti seda auku "plaasterdama". Ma muidugi ei teadnud seda, et sukkapükse võiks samal ajal jalast eemal hoida, kui seda pintseldada ja juhtus nii, et liimisin sukad omale jala külge. Jess!!! Jõutsin öösel koju võistluselt ja hakkasin sukka jala ümbert katki lõikama, nii et ainult kinni jäänud koht oli jala küljes. Küünelakki eemaldajaga "sulatasin" küünelakki lahti. Ikka korralik pool tundi kulus selleks. Kui küünelakk ja sukk olid jala küljest korralikult lahti, püsis mu jalg päris mitu päeva punane selle kohapealt. Hetkel lasen sukasilmal pigem joosta, kui hakka küünelakkiga jändama. Sellist elamust ma rohkem kogeda ei taha. :D

5) Kui ma väiksem olin, siis me käisime perega Maantee muuseumis ja mul on sealt meelde jäänud üks naljakas seik. Nimelt oli/on seal väikene autodelinnak ja mina ei julgenud üksi autoga sõita, seega tuli ema kaasa. Sõitsime siis rahulikut ja kõik oli hästi, kuni tuli keegi teine autoga vastu ja ma pöörasin (mina olin roolis) ühe papist seina poole, mis immiteeris linnapilti. Ema hakkas kõrval kiiresti ütlema, et pidudaksin ja ta ütles seda mitu korda, kuid selle asemel, et pidurdada, vajutasin ma hoopis gaasi. Nii et me põrutasime sellele papist seinale lihtsalt otsa. Nalja oli palju ja autosid rentinud onu ka naeris. :D

6) Kui ma teen ise või ostan kellelegi kingituse, siis see on alati selline kink, mida ma ise endale tahaksin. Nii et mul on alati natuke kahju kingitust ära anda. :D Aga sellest pole midagi, sest tavaliselt see kink väga meeldib sellele inimesele, kellele ma selle kingin. ;)

Ja üks mõnus pilt lõpetuseks.. :)




Reede, 1. juuli 2016

REISILE! Lõuna-Poola ja Slovakkia

Tsau tsau!

Juba rohkem, kui natuke aega tagasi jõudsin oma klassiga tagasi põhikooli lõpureisilt. Reisi pikkus oli 5 päeva, millest esimese ja viimase sõitsime ainult bussiga. Reisile tulid kaasa meie kooli kaks kõige toredamat õpetajat. Nad olid väga muhedad ja mõnusad reisikaaslased. Kirjutan, kus me käisime ja jagan oma mõtteid. :)

Esimesel reisimise päeval ehk siis tegelikult reisi teisel (:D) päeval sõitsime Pieniny rahvusparki, kus parvetasime mööda Poola ja Slovakkia piirijõge läbi Dunajeci kanjoni. Vaated olid lummavad, vesi rahulik ja kõigil oli mõnus olemine.





Õhtul pärast õhtusööki läksime Popradi veekeskusesse. Netist vaadates tundus väga huvitav koht, kuid kohalejõudes selgus, et välibassein, kus olid liumäed, oli kinni pandud. Nii et kuskil 2,5 tundi veetsime tavalistes basseinides, kahes basseinis olid ka need seljamaaži asjandused, kuid need ei paku mulle eriti pinget. Minu arvates on isegi Tartu Aura veekeskuse torud huvitavamad, kui need kaks toru, mis seal olid. :D
Selles veekeskuses natuke pettusin, sest hind oli krõbe, kuid kui meeldib ainult liguneda vees, siis päris tore koht.

Netist võetud pilt ka Popradi AquaCity-st

Kolmandal päeval külastasime Belianska karstikivi koopaid. Selleks, et koopasse jõuda, tuli kõigepealt mäest jala üles kõndida. See oli suht väsitav ja ebameeldiv, sest ilm oli väga soe ja meil olid veel joped kaasas, sest koopas oli külm. Midagi ülihuvitavat seal koopas ei olnud, ning mina sinna uuesti ei läheks. Põhimõtteliselt oli iga loodusepoolt tekitatud kujule (mis midagi tuttavat meenutas, näiteks krokodilli) mõeldud välja nimi ja mingi legend. No mina ei tea...kuidagi imelik...Kuid seal nägi maa-aluseid järvi. Seega...

Keskpäeval jõudsime Tatranska Lomnicasse. Seal suundusime kabiintõstukitega Skalnate Plesole (1751m) ja edasi Kõrg-Tatrate kõrguselt teisele mäetipule Lomnicky Stitile (2634m). Täitsa mäetipus olid kahjuks pilved, seega muud peale valge udu eriti ei näinudki. Kuid vaade tõstukite vahepealsetel punktidel oli väga ilus. Panen mõned pildid ka, kuid kahjuks ei näe kaamerasilm seda ilu, mida näeb inimsilm.


Siin olime vahepealsel kõrgusel ja suundusime uuele kabiintõstukile, et sõita mäetippu.

Mäetippu sõitmas peaaegu vertikaalsel trossil :D

Mäetipul udutas või noh, olime pilve sees.



Selline pisike kabiin, kuhu suruti 15  inimest sisse, et sõita Lomnicky Stitile.


Neljandal päeval läksime Wieliczka soolakaevandus - muuseumi. Läbisime 134 meetri sügavusel 20 kaevanduskambrit, mida kaunistasid soolast kunstiteosed. Ostsin endale sealt soolapuu vms, mida olen omale juba ammu tahtnud. Õhtul tegime väikse linnatuuri Krakowis ja käisime söömas. Seda võib küll öelda, et hinnad on Poolas odavad. :D




Minu arust oli reisil tunda ka seda, et me vist oleme tõesti suureks saanud, sest keegi ei kantseldanud enam meid ja me pidime ise hakkama saama. :D Mitte, et selles midagi halba oleks. :D
Reisi peale kokku oli minu meelest rohkem sõitmist, kui nö kohtade külastamist, kuid see tasus ennast ära! Sõitsime Slovakkias bussiga mööda mägiteid, mille läbimine võtab kaks korda rohkem aega kui tavalisel maanteel, kuid samas on vaade imeline.

Kokkuvõttes olen reisiga väga rahul. Kuigi alguses kahtlesin, kas üldse kaasa minna siis hetkel olen õnnelik, et siiski kaasa läksin. Mulle tundub, et reisil olid kõik väga õnnelikus meeleolus, ja ma arvan, et see oli tingitud sellest, et see reis jäi meie klassi viimaseks ühiseks koosviibimiseks ja rohkem me üksteist tihti ei näe.

Ärge mõelge Poolast kui pelgalt läbisõidu riigist, vaid mõelge Poolast kui turismimagnetist. Soovitan teil külastada Lõuna-Poolat ja Slovakkiat ja giidiga on kindlasti huvitavam kui ilma! ;)